Ühinege loomingulise uurimistöö esirindega

Ühinege loomingulise uurimistöö esirindega

Nordic Summer University (edaspidi NSU) ehk Põhjamaade Suveülikool teeb sel aastal oma ajaloo loetavaks ja nähtavaks laiemale publikule kui kunagi varem. Oleme koostöös Nordic Council-ga ehk Põhjamaade Volikoguga tellinud 10 loomingulist uurimistöö projekti, et uurida NSU 70 aasta pikkust ajalugu erinevatest vaatenurkadest (kas pole mitte kaasav ja läbipaistev?!). Samuti on nende projektide eesmärk uurida keerulist maailma milles me täna elame. NSU, teie uus rändav kodu, kutsub teid kaasa multidisiplinaarsele teekonnale läbi „põhjamaisuse“!

Vahemikus 26 juuli – 2 august avaldame me filme, mänge, digitaalseid publikatsioone ja erinevaid üritusi nende kümne projekti raames, et teid kursis hoida kõige kuumemate ja uutemate meetodite ja trendidega loomingulises uurimistöös. Mõelge sellest kui menüüst, kui maitsepaletist, mida proovida.

Mis on NSU?

screenshot-2019-10-15-at-17.12.45

Eduardo Abrantese projekt Elatud antoloogiad

Elatud Antoloogiad kogub kokku NSU „häälte maailma” – erinevate esinejate loengud, teoreetilised tekstid ja kunstiteosed, mis kõik kokku ongi meie arhiiv. See projekt uurib kuidas me kellegi häält kuuleme ja kuidas selle vibratsioonid meid oma raginate, kõikumiste, hüpete, tõusude või langustega liigutavad. Need helikollaažid mängivad sellega, kuidas meeled ja meelelisus omavahel seotud on, väites, et helid peavad saavutama tasakaalu, et oma ülesanne täita ja luua soositud atmosfäär.

Elatud anatoloogiate helimaastikud on kättesaadavad 26. juulil läbi erinevate „kuuldejaamade” üle Põhjamaade ja Balti regiooni. Kõigil on võimalik neis paikades podcaste  kuulata läbi appi, mille saab tasuta alla laadida. Paigad, kus salvestusi võimalik kuulata on (nende hulka kuulub muuseas Mooste Põlvamaal Eestis, sest just Moostes on paljud NSU kunstikud koostööd teinud ja aega viitnud!), on NSU ajaloos erilise tähtsusega: meie kunstiliste ja akadeemiliste koostööpartnerite asukohad; paigad, kus meie koosolekud on toimunud ja üldiselt kohad meie ajaloost.

Rohkem infot leiab siit: https://tracingthespirit.com/category/lived-anthologies/

Elatud Antoloogiad on kokku pandud teadlase ja helikunstniku Eduardo Abrantese poolt. https://eduardoabrantes.com.

EXRJlXPXsAAnZYC

David Armese projekt Kuidas uudised levivad

Kuidas uudised levivad on Briti-USA-Taani koostöö visuaalkunstnike ja prinditehnikute vahel. NSU arhiivi „kirjanduslik ajamasin” viib kokku David Armesi, Jen Jens Jørgen Hanseni, Megan Adie ja Luise Valetineri tööd. Et mõelda lugudele ja aruteludele NSU minevikust kasutavad need kunstinkud kõrgtrüki tehnikat. Kuidas uudised levivad muudab seega tüüpiliselt industriaalse protsessi millekski, mis võimaldab erinevad trükised unikaalsel meetodil, kus iga lehekülg on käsitsi loodud, kokku viia.

Kuidas uudised levivad tõlgendab NSU rolli Põhjamaade ajaloos ja avalikus elus läbi uue vaatenurga, tuues kokku traditsioonilisi jutustusi, pilte, sümboleid ja kirjanduslikke tekste. Köidetud raamat pannakse kokku, et näidata NSU ajaloo materiaalsust, käega katsutavust. Covid-19 levik üle maailma, ning riikide ja avaliku elu sulgemine mis sellele järgnes, tuletab meelde, et NSU-le omased elemendid mis on 70 aasta jooksul selle institutsiooni edu taganud – interdisiplinaarne koostöö erinevate riikide vahel, intiimselt koha ja aja jagamine – on ohustatud.

  1. juulil avalikustab projekti eestvedaja David Armes raamatu digitaalse versiooni ja räägib oma teekonnast mis algas kortsus Taani ajalehe veergudest, mis täitsid tema Eickhoffi kirjastuse (ehitatud Kopengaagenis 1956 aastal) ruume, ja mis lõppes raamatu valmimisega.

Kuidas uudised levivad on loodud kõrgtrüki kunstniku David Armese poolt: http://www.redplatepress.com ja on nähtav Instagramis, Twitteris and Facebookis @redplatepress.

Screenshot 2020-07-12 at 13.00.58

Nicole des Bouvrie projekt Jälgides vestlust

Jälgides vestlust kasutab Foucoult’ arheholoogia printsiipi, et  kaevata välja dialooge, otsekoheseid ütlemisi ja loomingulisi vaidlusi mis on NSU institutioonilise ajaloo osad. See projekt kaevub NSU arhiivi, et küsida mis asjaolud olid olulised NSU õpperingide arenguks NSU erinevates faasides – alates NSU algusaastatest 1950ndatel kuni Marxistlike vaidlusteni 1970ndatel.

  1. juulil esitleb projekti looja Nicole des Bouvrie NSU ajajoont, et rääkida oma algsetest leidudest. Nicole projekt sellest, kuidas NSU on toiminud, on eriti oluline täna, mil NSU seisab silmitsi suurte organisatsiooniliste muutustega (alates 2021. aastast ei rahasta NSU-d enam Nordic Council ehk Põhjamaade Nõukogu). Seega on oluline vaadata minevikku, et õppida, kuidas NSU-d kui institutsiooni ja selle erinevaid õpperinge on juhitud ja rahastatud.
Screenshot 2020-05-04 at 16.53.25

Stephanie Hanna projekt kerge pagas muutusteks

Kerge pagas muutusteks on multimeediat kasutav kunstiline filmiseeria, mis kombineerib NSU arhviis olevad peaesinejate kõned igapäevaliste tegevustega. Kunstnik Stephanie Hanna on 2019ndal ja 2020ndal aastal avaldanud filme NSU suvesessioonidest ning sealsetest osalejatest ja loengutest, et läbi filmi leida õigeid suundi, lootusi ja hoogu vabastavaks muutuseks.

  1. juulil linastub NSU dokumentaalfilm tema kogupikkuses. Instagrami konto: @zu.thum_und.lassen
screenshot-2020-02-09-at-18.29.38

Luka Zabreti projekt Metsaminek

Metsaminek on virtuaalreaalsuest inspireeritud online-mänguruum, mis uurib posthumanismi ja organisatsioonide vahelist suhet. Selle projekti raames on loodud ka skulptuure, näiteks EŦNICITY INC. (sisseehitatud etnilisus), mis vaatles etnilisust ja Saami rahvaste kultuure.

Projekt on tellitud, et luua virtuaalne kogemus NSU suvesessioonist Oslos. Algselt koosnes Metsaminek VFX, helidisaini ja skulptuurispetsialistidest. Tulemuseks on interaktiivne kogemus mis lubab NSU liikmetel uurida erinevaid objekte Põhjamaade ja Kelti kultuuride kaanonist. Projekt on kokkupandud mänguliselt ja loominguliselt läbi virtuaalreaalsuse instellatsioonide.

  1. juulil avalikustab disainer Luka Zabret interaktiivse online-versiooni virtuaalreaalsuse projektist, mõtiskledes NSU (võib-olla veidralt moonutatud) tuleviku üle posthumanistlikus maailmas.
Screenshot 2020-06-08 at 21.02.11

Arci Pasanen ja Phil Jamiesoni projekt Vätterni järve subjektiivsus

Vätterni järv on ekperiment dokumentaalfilmide valdkonnas mis on kokku pandud erakordsetel ajal. Film algas ideest uurida kuidas kohalikud Rootsi Vätterni järve äärsed kogukonnad neile ohtudele reageerivad, millega järv silmitsi seisab: plaanidega ehitada kaevandus ja Rootsi sõjaväe tegevusega järve vetes. Filmitegijad intervjueerisid Rootsi Loodusõiguste seltsi (Rights of Nature Sween) juhti (Pella Thiel), juristi ja Rootsi Maa Õiguste Juristide liidu liiget (Mariam Carlsson Kanyama), loodusega tegeleva kodanikualgatuse juhti (Henrik Hallgren), Rootsi Roheliste Partei liiget (Rebecka le Moine) ning kirjanikku ja näitekirjanikku (Stina Oscarson).

NSU-le kohaselt pidi filmimeeskond COVID-19 tingimustes paindlik olema ja filmi materjal pidi ette võtma ettearvamatuid reise, et see oleks turvalises kohas hoitud. Nii saadeti algmaterjal postiga Kopenhaagenisse NSU aastapäeva projekti juhi juurde ning lõpuks leidis see kodu kunstinu ja filmitegija Benedikte Esperi juures.

  1. juulil linastub NSU dokumentaalfilm tema kogupikkuses. Benedikte tõlgendus eelneva filmitegija tööst on paeluv vaade rahvusvahelisele koostööle ja „rändavale meetodile” mille poolest NSU kuulus on. Filmi saab näha TracingTheSpirit.com lehel.
women-should-cow-it-all-1

Hild Borchgrevinki Tuleviku kajad

Tuleviku kajad algatab kirjadeahela grupi Põhjamaade naissoost kirjanike vahel, kelle vestlus on dialoogis NSU arhiivis leiduvate naiste poolt loodud töödega. Projekt on inspireeritud oluliselt NSU 1974. aasta kirjutisest „Naiste spetsiifiline allasurutus kapitalistlikust ühiskonnas”, mis avaldati ajal mil Taani ajaleht Danske Weekend-Avisen kajastas NSU-d kui Marxistilku institutsiooni mis tegeleb „veretu revolutsiooniga.”

Oma blogis mõtiskleb projekti looja Hild Borchgrevink järgmiselt: „Keeled on avatud. Keeled on suletud. Avatud sellele mida ma kogen järgmise tunni jooksul, avatud uute sõnade omastamiseks, avatud tundmatute lausete ehitamiseks. Suletud neile, kes veel keeli ei räägi ega loe.” Kui kirja saaja muutub, peab ka kirja kirjutama Norra mitte Leedu keeles. Kirjutaja tunneb end „jagatuna erinevate keelte vahel, kombinisatsioonina Leedu, Norra, Taani, Vene, Inglise ja Hispaania keeltest, ilma neid keeli päriselt tundmata.” Tuleviku kajad uurib seda, millal inimene hakkab keelt tundma? Ja seda, kus algab Põhjamaade piirkond, ja kus Balti piirkond?

  1. juulil esitletavad Hild Borchgrevink ja teised projektis osalenud oma kirjade ahelat. Rohkem infot Hildi ja selle projekti kohta leiab siit: http://www.hildborchgrevink.no
Karima2a-1

Karima Klaseni Aeg Ruumis

Algselt pidi Aeg Ruumis olema elusuuruses füüsiline installatsioon NSU arhiivi erinevatest osadest, läbi mille NSU-s osalejad oleksid saanud suvesessioonil kõndida. Oma uues vormis muutub Aeg Ruumis aga tiheda tekstuuriga online-arhiiviks, mis kuvab ligi 3000 skänneeringut NSU arhiivist. Arhiiv on kõrvutatud kunstniku n-ö „hetke arhiiviga” mis sisaldab tema isiklikke igapäevaseid asjakesi. Projekt toob seega välja arhiiviesemete mitmekülgse olemuse, nende võime struktuure tekitada ja dikteerida ning nende olulisuse tulevikustsenaariumide loomisel.

  1. juulil avalikustub digitaalne version Aeg Ruumist, mis lubab nii vanadel kui uutel NSU liikmetel NSU kui organisatsiooni mineviku keerkäikudesse sukelduda. Rändava, iseseisva ja isemajandava institusiooni jaoks, mis seisab silmitsi pöördeliste aegadega, võivad diskussioonid mineviku üle olla olulisemad kui kunagi varem.

Aeg Ruumis on loodud Karima Klaseni poolt: https://karimaklasen.com. Jälgi projekti avalikustamist siit: TracingTheSpirit.com

screenshot-2019-11-27-at-16.55.39

Giulia Mangione projekt Oleana: Julgustükk

Oleana on lugu Norra viiuldajast Ole Bullist, kes lõi 1852. aastal Pennsylvanias utoopilise koloonia. Projekt on visuaalne teekond emigratsioonist Skandinaaviast Ameerikasse. Et seda teha kajastatakse arhiivist leitud pilte, mis näitavad tahet, lootusi ja ihasid mis on Ameerikasse suunduvaid Skandinaavia emigrante terve sajandi jooksul ühendanud. Oleana räägib sellest, kuidas Skandinaavlased endale ajaloo vältel välismaal kodu on loonud. Lisaks piltidele mõtiskleb Professor Sigrid Lien Bergeni Ülikoolist kriitilises tekstis selle projekti seosest Norra immigratsiooniga. Tekst avaldatakse selle aasta lõpupoole.

  1. juulil viib projekti looja Giulia läbi veebinari, et arutleda oma töö üle, kaasates ideid Professor Lieni tekstist. Giulat saab jälgida instagrammis: @Giulia_Mangione ning projekti kohta rohkem infot leiab: TracingTheSpirit.com.
sunshine

Per Roari, Camilla Graff Juniori, Luisa Greenfieldi ja Myna Trustami projekt Arhiivi mõistmine läbi loomeuurimuse

Neli NSU-s loomingulise uurimistööga tegelevat akadeemikut esitlevad koostöös valminud „etendus-esseed”, mille aluseks on NSU arhiivi materjalid. Etendus-essee kaasab nende erinevaid individuaalseid praktikaid – kirjutamist, filmikunsti, koreograafiat ja etenduskunsti. Sellele projektile järgneb publikatsioon, mis toob kokku erinevaid loomingulisi ja teaduslikke vaatenurki, lootes luua elava arhiivi mis ulatub NSU-st kaugemale. Uudiseid projekti kohta võib näha TracingTheSpirit blogis.

Translation by Eret Talviste

Mis on NSU?

Alates 1950ndast aastast on NSU olnud sõltumatu demokraatlik akadeemiline institutsioon, pühendudes interdisiplinaarsele uurimistööle ja kriitlisele mõtlemisele. NSU on rajatud Põhjamaade humanistlikele väärtustele, mis omakorda on inspireerinud XIX sajandi Taani ühiskonnaelu edendajast N.F.S. Grundtvigst, kes arendas „rahvakoolide” (folkehøjskole) ideel põhineva haridusfilosoofia. Rahvakoolide filosoofial põhineva haridusidee eesmärgiks on algatada dialooge erinevate disipliinide vahel, vähendada hierarhiad kaasates juba tunnustaud professoreid ja noori õpetlasi ning olla nii teaduslik kui populaarteaduslik. Need ideed väljendavad Grundtvigi ideaali sellest, et „ülikool peab sillutama tee õpetlaste mõtete ja inimeste elude vahel” (højskolen skal bygge bromellem lyset hos de lærde og livet hos folket).

Vaatamata 70-aasta pikkusele tegevusele on NSU olemuselt alati uuenduslik. Ka täna loovad liikmed üheskoos „õpperinge”, et uurida spetsiifilist teemat läbi interdisiplinaarse vaatenurga. Õpperingid kohtuvad kaks korda aastas kolme aasta jooksul: ühe korra ringi liikmetega talvel pikaks nädalavahetuseks ja teist korda suvel koos kaheksa teise õpperingiga. Kohtumine suvel kestab nädal aega ning leiab igal aastal aset erinevas Põhjamaade regiooni piirkonna paigas. 

NSU peaesinejad (“keynote speakers”) on läbi aastate olnud väga omanäolised. Näiteks Slavoj Žižek, Martha Nussbaum, Karen Armstrong ja Simon Critchley. Kuid NSU pole mingi tavaline konverents! Peaesinejad ei pea pelgalt loenguid, vaid elavad koos neid esinema kutsnud õpperingidega terve nädala, ühinedes diskussioonidega ja võttes seeläbi ka uudishimiliku osaleja rolli teiste omasuguste seas. (Allpool saab leida infot eelnevate esinejate ja nende häälte kohta, mida uurib oma projektis helikunstnik ja teadlane ning NSU liige Eduardo Abrantes!).

Põhjamaade Suveülikooli Vaimu Jälgedes

Translation by Eret Talviste

Põhjamaade Suveülikooli Vaimu Jälgedes

Möönunud aasta jooksul on kümme kunstnikku üritanud kinni püüda „põhjamaisust” – käestlibisevat identiteeti, mida ühtaegu kõrges hinnas hoitakse ja mille järgi igatsetakse.

Kas „põhjamaisus“ on mingil moel peidus hingamises, mis mäletab Vanapõhja keeli, mis sisaldasid „ninahäälikuid”, suunates õhu läbi nina? Kas see on keelte mitmekesisus Põhjamaade siseselt ja vahel? Lõppude lõpuks on vähemalt üks varajane NSU liige,  Carl Lesche, tuntud selle poolest, et ta õppis hiina, vene, araabia, türgi, armeenia ja itaalia keeli, lisaks selle, et ta juba rääkis inglise, saksa, soome ja rootsi keeli…

Või seisneb „põhjamaisus” kanges vastupanus raskustele? On see needsamad omadused, mis ajendasid kartmatuid Põhjamaade rändureid XIX sajandil minema „Uude Maailma”, et luua väidetavalt utoopilis kolooniaid? Või jäädes kodu ligidale, on see valmisolek veeta tormised suved Islandil, või kangutada oma hambaharjad Tšehhis jääst välja, lihtalt selleks, et NSU-s osaleda?

Kas muutuvas suhtes ajaga on midagi „põhjamaist”? Kaasaegsete Põhjamaade riikide kiire tempo muudab nad „ajavaeseks“, mis kannustab mõtlema sellele, kuidas talletada ajalugu uutel meetoditel. NSU on järeldanud, et minevikku saab alati ümbermõtesta olenemata sellest kas me teeme seda lugedes NSU seadusi läbi virtuaalreaalsuse, või kuulates kõnesid läbi podcastide mis on saadaval erinevates kohtades.

Või on midagi „põhjamaist“ selles mõttes, mis väidab, et lähedust saab kogeda ka kaugelt eemalt? Kirjutada käsitsi raamat, ja saata see edasi järgmisele kirjutale enne kui tint kuiv on, korjata üles lugu. Või lüüa leegile vestlusteahel mis muutub kirjadeks mis rändavad riigist riiki, moodustades keeltekogumi mis on kuuldav erinevatest vaatenurkadest.

Võib-olla „põhjamaisust“ ei saagi leida, vaid see kantakse edasi generatsioonide kaudu. Võib-olla on see pigem kujutlem kui fakt? NSU on alati hoolinud lastega vanematest ning püüelnud peresõbralikkuse poole. Seega on lapsed ja lapsehoid väga olulised ning „lasteringis“ vaatavad ühe täiskasvanu juhtimisel suuremad lapsed väiksemate järele, et anda täiskasvanud osalejatele võimalus ajutiselt hoolekohustused kõrvale jätta ja sukelduda vaidlustesse, õppimisse ja kultuuridevahelisse dialoogi. Sellised otsused on ajendatud NSU pikaajalisest pühendumisest feministlikkuse teooriasse ja soolisse võrdõiguslikkusesse: 1973 aasta õppering „Naiste spetsiifline allasurutus kapitalistlikus ühiskonnas” (Kvindesituation & kvindebevægelse under kapitalismen) oli esimene omataoliste hulgast, kes uuris sooteemasid Põhjamaade regioonis ülikooli tasemel.

Ühine teekonnaga läbi „põhjamaisuse” mineviku ja tuleviku, tutvudes tekstidega, kunstitöödega ja uute sõpradega lastes NSU-l giid olla!

(Eesti keeles)

Into the Forest

Oleana: An Act of Courage

Lived Anthologies

Lake Vättern and its subjectivity

How the News Travels

Future Echoes

lightweight luggage for transitioning

Tracing the Conversation

Tracing… Through Artistic Research
Time in Space

Translation by Eret Talviste