Mis on NSU?

Alates 1950ndast aastast on NSU olnud sõltumatu demokraatlik akadeemiline institutsioon, pühendudes interdisiplinaarsele uurimistööle ja kriitlisele mõtlemisele. NSU on rajatud Põhjamaade humanistlikele väärtustele, mis omakorda on inspireerinud XIX sajandi Taani ühiskonnaelu edendajast N.F.S. Grundtvigst, kes arendas „rahvakoolide” (folkehøjskole) ideel põhineva haridusfilosoofia. Rahvakoolide filosoofial põhineva haridusidee eesmärgiks on algatada dialooge erinevate disipliinide vahel, vähendada hierarhiad kaasates juba tunnustaud professoreid ja noori õpetlasi ning olla nii teaduslik kui populaarteaduslik. Need ideed väljendavad Grundtvigi ideaali sellest, et „ülikool peab sillutama tee õpetlaste mõtete ja inimeste elude vahel” (højskolen skal bygge bromellem lyset hos de lærde og livet hos folket).

Vaatamata 70-aasta pikkusele tegevusele on NSU olemuselt alati uuenduslik. Ka täna loovad liikmed üheskoos „õpperinge”, et uurida spetsiifilist teemat läbi interdisiplinaarse vaatenurga. Õpperingid kohtuvad kaks korda aastas kolme aasta jooksul: ühe korra ringi liikmetega talvel pikaks nädalavahetuseks ja teist korda suvel koos kaheksa teise õpperingiga. Kohtumine suvel kestab nädal aega ning leiab igal aastal aset erinevas Põhjamaade regiooni piirkonna paigas. 

NSU peaesinejad (“keynote speakers”) on läbi aastate olnud väga omanäolised. Näiteks Slavoj Žižek, Martha Nussbaum, Karen Armstrong ja Simon Critchley. Kuid NSU pole mingi tavaline konverents! Peaesinejad ei pea pelgalt loenguid, vaid elavad koos neid esinema kutsnud õpperingidega terve nädala, ühinedes diskussioonidega ja võttes seeläbi ka uudishimiliku osaleja rolli teiste omasuguste seas. (Allpool saab leida infot eelnevate esinejate ja nende häälte kohta, mida uurib oma projektis helikunstnik ja teadlane ning NSU liige Eduardo Abrantes!).

Põhjamaade Suveülikooli Vaimu Jälgedes

Translation by Eret Talviste

Leave a Reply